Tartu ja riia kirjanduses
Report on the conference “Tartu und Riga in der Literatur” held at Department of German Philology of the University of Tartu from 9th to 10th of May 2013.
More...We kindly inform you that, as long as the subject affiliation of our 300.000+ articles is in progress, you might get unsufficient or no results on your third level or second level search. In this case, please broaden your search criteria.
Report on the conference “Tartu und Riga in der Literatur” held at Department of German Philology of the University of Tartu from 9th to 10th of May 2013.
More...
8. oktoobril 2013 korraldasid Eesti Keele Instituut ja Emakeele Selts Tallinnas kõnekoosoleku „Alusepanijad”. Ettekandeid oli kaks: Külli Habichti ja Külli Prillopi „Heinrich Stahli teoste sõnastik” ning Marju Lepajõe „Gutslaffi kasust”. Järgnes Gutslaffi piiblitõlke esitlus, kohal olid kõik tõlke üllitamisele kaasa aidanud: Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross ja Kai Tafenau.
More...
Report on the conference “Tekstipäev 2013” held at University of Tartu on 6th of December 2013.
More...
Review of: Eesti etümoloogiasõnaraamat. Koostanud ja toimetanud Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoimetaja Iris Metsmägi. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 792 lk.
More...
Review of: Eesti keele põhisõnavara sõnastik. Toim Jelena Kallas, Mai Tiits, Maria Tuulik. Koost Madis Jürviste, Kristina Koppel, Maria Tuulik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 511 lk.
More...
Reviews of: Uurimusi kirjandusest ja kultuurist. Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 15. Koostanud Piret Viires, toimetanud Anneli Kõvamees. Tallinn: Tallinna Ülikool, 2013. 148 lk. www.tlu.ee/ et/eesti-keele-ja-kultuuri-instituut/ EKKI-toimetised/Avatud-juurdepaas-ja-toimetiste-vanemad-numbrid Tõlkija hääl. Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. Koostanud Jan Kaus, toimetanud Jan Kaus ja Triinu Tamm. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 94 lk. Karl Muru. Rännul luuleilmas. Tartu: Ilmamaa, 2014. 148 lk.
More...
Report on the conference “Folkloor ja sidusus” held in Nõiariik from 26th to 27th of February 2014.
More...
Kui inimesest rääkides kasutame tema nime mitmuse vormis, on sellel halvustav tähendus. Mäletan uue iseseisvusaja eel peetud poleemikast fraasi „Need Savisaared ja...”. Stalini-aegsetes tekstides võisid „Tuglased ja Semperid” või „Zošt- !enkod ja Ahmatovad” kõlada otse kurjakuulutavalt.
More...
Retrospektiivne rahvusbibliograafia - mis asi see veel on, oleksin mõni aasta tagasi kirjanduse ja kultuuriteaduste doktorandina täiesti süüdimatult küsinud. Kurb, aga samas on tõsiasi, et Eesti praeguse aja humanitaarteadused, nagu ka teaduse hindamise süsteem, ei pane suurt rõhku käsikirjade või tõlkeeditsioonide, käsiraamatute, entsüklopeediliste ülevaateteoste ega bibliograafiate väärtustamisele. Nagu on tõsi ka see, et tänapäeva Eesti ülikoolides ei pea (võõr)filoloogid reeglina enam õppima n-ö filoloogilisi käsitööoskusi.
More...
Review of: Janika Kärk. Saksa ja eesti keele sagedamate värvingupartiklite võrdlev analüüs. (Humanitaarteaduste dissertatsioonid 38.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 2014. 188 lk.
More...
Report on the conference “Kümnes muutuva keele päev” held at Tallinn University from 4th to 7th of November 2014.
More...
Kohanimed ilmuvad eesti kirjalikku traditsiooni alates XIII sajandist. Ligi 500 kohanime on kirja pandud Taani hindamisraamatu (Liber Census Daniae, edaspidi LCD) eesti lehekülgedel. Ehkki kohanimesid leidub ka järgnevate sajandite dokumentides ja ürikutes, tulevad nad hulgana esile alates XVI sajandist, kust algavad vakuraamatud. LCD nimistu on avaldatud trükis korduvalt. XVI sajandi vakuraamatuist on avaldatud näiteks Läänemaa vanim vakuraamat ning katkeid Kullamaa ja Järvamaa vakuraamatuist.
More...
Reviews of: Alli Laande, Triin Todesk. Mulgi sõnastik. Toimetanud Karl Pajusalu, Urmas Sutrop, Ellen Niit. Abja-Paluoja–Tallinn–Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 296 lk. Paul Kokla. Hiiu sõnaraamat. Toimetanud Meeli Sedrik. Eesti Keele Instituut, MTÜ Hiiu Öko. Kärdla: Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 310 lk.
More...
Review of: Mari Mets, Anu Haak, Triin Iva, Grethe Juhkason, Mervi Kalmus, Miina Norvik, Karl Pajusalu, Pire Teras, Tuuli Tuisk, Lembit Vaba. Eesti murded IX. Lõunaeesti keelesaarte tekstid. Tallinn: Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool, 2014. 333 lk.
More...
The Finnish colloquial language is characterized not only by lexical but also by grammatical features, which have emerged from dialects and rapid talk, and have become commonly used. In addition, as Finnish colloquial language is widely used in everyday situations and is often considered a more neutral form of communication than literary language, it can pose challenges for language learners who have mostly been exposed to literary language during their studies. Finnish linguists have been interested in the aquisiton of colloquial language since the 1980s. However, there has been a lack of research, in which it would be viewed from the perspective of the language learner and compared with the actual use of colloquial language. The author, who herself has learned Finnish as a foreign language, continues to study Finnish colloquial language in this article, this time focusing on language learning and language skills. The article deals with theoretical questions about the concept of colloquial language and the place of colloquial language in language acquisition, and compares the features of colloquial language found in Finnish language study materials with the ones actually used. According to her research interests, the author has chosen the features of colloquial language that appear in the written form, looking for examples in social network texts. The introduction to the article defines the purpose of the research, as well as explains the terms used and describes the corpus used in the research. In the second part of the article, the author studies the problems related to the acquisition of Finnish colloquial language, looking at previous research, while the third part compares the features of colloquial language mentioned in the study materials with the actual use of language in Instagram.
More...
Review of: Igaunu-latviešu värdnlea. Eesti-läti sõnaraamat. Atbildlgais redaktors / Vastutav toimetaja Valts Ernštreits. Sastädltäji / Koostajad Valts Ernštreits, Marika Muzikante, Maima Grlnberga. Riga: Latviešu valodas agentüra, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 1096 lk.
More...
Review of: Läti-eesti sõnaraamat. Latviešu-igaunu värdnica. Projektijuht / Projekta vadltäjs Arvi Tavast. Sõnaraamatu töörühm / Värdnicas darba grupa Merle Madisson, Aive Mandel, Tauno Nõulik, Anita Tannenberg. Eesti Keele Instituut / Igaunu valodas institüts. Tallinn / Tallina: Eesti Keele Sihtasutus / Igaunu valodas fonds, 2015. 737 lk.
More...
Review of: Anne Lange. Tõlkimine omas ajas. Kolm juhtumiuuringut eesti tõlkeloost. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015. 207 lk.
More...
Review of: Valdek Pall. Idamurde sõnastik. 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toimetanud Ellen Niit. Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 352 lk.
More...