Biopoliitika ja modernse arhitektuuri sünd
„Biopolitics and the Emergence of Modern Architecture

Summary/Abstract: Michel Foucault’ raamatus „Valvata ja karistada” (1975) pakutud ühiskonna „panoptilise” režiimi analüüs on viinud lugejad sageli järeldusele, et modernsus on põhimõtteliselt üks valvamise ja vangistuse lugu, ning et tema modernse subjekti ja selle ratsionaalsuse vormide genealoogia pakub üpris sünge ja pessimistliku pildi,kus meie agentsuse- ja reageerimisvõimalused on järjest piiratumad. Seda tüüpi tõlgendus kutsub esile peaaegu automaatse kriitika, mida on kõige jõulisemalt esitanud Jürgen Habermas: Foucault’ modernsusekäsitlus on liiga lihtsustav, jätab tähelepanuta ratsionaliseerumise emantsipeerivad aspektid ja selle kriitilist positsiooni hoiab ülal vaid osutamine mingite anarhiliste jõudude irratsionaalse utoopia suunas, kus puuduvad poliitilise tegevuse normatiivsed kriteeriumid.

• Details
• Contents