Fotograafia, graafika ja visuaalmajandus 19. sajandi Prantsusmaal
Photography, graphics and the visual economy in 19th century France

Summary/Abstract: Helmut Gernsheim kritiseerib juba 1955. aastal avaldatud murrangulise raamatu „Fotograafia ajalugu” (History of Photography) alguses „esimest fotograafi” Nicéphore Niépce’i ja hoiatab lugejat „segaste ja kohati isegi eksitavate” terminite eest, mida vennad Niépce’id oma 1820. aastate keskpaiga eksperimentidest rääkides kasutasid. Gernsheim leiab, et „Niépce’id lähtusid vanema kunsti, eriti gravüüri oskussõnastikust”.1 Nüüd, peaaegu pool sajandit hiljem tundub, et segaduste põhjuseks on olnud vähesed teadmised 19. sajandi alguse gravüüri kui kunstiliigi enda ja selle seoste kohta äsja tekkinud fotograafiaga, mis võivad tolle perioodi visuaalkultuuri uurijaid mitmeti eksiteele viia. Pole kahtlustki, et vendade Niépce’ide vaatepunkti kammitsesid tollased kunstipraktikat ja -toodangut puudutavad arusaamad ning nende graveerimispraktikast lähtunud sõnavara on selle ilmseks tunnistuseks. Käesolevas artiklis püüan üldjoontes kokku võtta nähtuse, mida võiks nimetada ajavahemikule 1815-1860 iseloomulikuks visuaalmajanduseks, ning näidata, kui kohmakana paistavad mõned fotograafia ajaloo põhiseisukohad selles kontekstis. Keskendun küll ainult Prantsusmaale, kuid loodetavasti pakub see võrdlusmaterjali ka Inglismaal toimunu suhtes, mis, tõsi küll, erines mitmes olulises aspektis.

• Details
• Contents