Kuidas hurta kokku panna?
Review of: Jakob Hurt. Keelemees. Koostajad Jaak Peebo ja Hando Runnel. Eesti mõttelugu 107. Tartu: Ilmamaa, 2012. 376 lk.
More...We kindly inform you that, as long as the subject affiliation of our 300.000+ articles is in progress, you might get unsufficient or no results on your third level or second level search. In this case, please broaden your search criteria.
Review of: Jakob Hurt. Keelemees. Koostajad Jaak Peebo ja Hando Runnel. Eesti mõttelugu 107. Tartu: Ilmamaa, 2012. 376 lk.
More...
Vahekord keeleuuendusega kuulub kõige ärgitavamate küsitavuste hulka, mida Hando Runneli esseistika võib kergitada. Mispärast autor, kes kaldub oma luulet tõlgitamatuks ja ainult eestlastele määratuks pidama, kohtleb nii vaoshoitult inimesi, kes kogu oma elu pühendasid valdavalt eesti keele võimaluste avardamisele? Me ju teame, et kõigist asjust vähem tahaks luuletaja sarnaneda kultuuritoojatega, kelle tegevust on Valmar Adams mälestanud värsiridadega: „Jällenägemist Aaviku sõnadega / tervitan siiralt” (Adams 1971: 105). Küll pole Runnelil mõttes olnud seda või toda keelendit põlu alla panna, kuid juba see, kuidas luuletaja on Aavikust rääkinud, näitlikustab tema suhtumist piisavalt. „Insenerliku uusaja monumentaalsuse üks silmapaistvamaid pioneere eestlaste hulgas oli „keeleuuendaja” Johannes Aavik. Masinaleiutajaliku otsustavusega hakkas ta eesti keele tõulisest ollusest, n-ö puudulikust ja suisa vigasest rahvakeelest looma insenerlikku suurhoonet – eesti õigeimat kirjakeelt” (Runnel 1998: 329).
More...
Reviews of: Soome-ugri sõlmed 2010–2011. Toimetaja Üve Maloverjan. Fenno-Ugria, 2012. 152 lk; Soome-ugri sõlmed 2012. Toimetaja Üve Maloverjan. Fenno-Ugria, 2013. 160 lk.
More...
Kõnekoosolek 27. augustil Tallinnas oli pühendatud Uppsala ülikooli soome-ugri keelte, eriti eesti keele professori Raimo Raagi 60. sünnipäevale. Kohal oli ka tema abikaasa, nüüdiskeelte õppetooli juhataja, dotsent ja eesti keele lektor Virve Raag. Avasõna ütles Tiina Söderman. Jüri Viikberg rääkis sissejuhatavas sõnavõtus „Kaalul on rohkem kui Saareste murdeatlas” Andrus Saareste „Väikese murdeatlase” ning muu Eesti ja eestlastega seotud kirjavara (nt Oskar Looritsa „Grundzüge des estnischen Volksglaubens” köited, samuti mitmesugused seeriaväljaanded ja aastaraamatud) jõudmisest Eestisse 1999. aastal, pärast seda kui Rootsi Kuninglik Gustav Adolfi Akadeemia oli seismajäänud varusid vähendanud. Tänu R. Raagi kiirele tegutsemisele pääses mitu tonni raamatuid hävitamisest.
More...
Eesti keelenõukogu on iga kahe aasta tagant kutsunud avalikkust kokku, et arutada keelevaldkonna sõlmküsimusi ja koos aru pidada, kuidas tagada eesti keele mitmekülgne areng ja kestlikkus. Foorumite tähelepanu keskmes on olnud nii üldhariduskoolid kui ka kõrgkoolid, eesti keel välismaal, aga ka mitmekeelse Eesti vajadused ja väljakutsed.
More...
Report on the conference “Läänemeresoome keeled kaartidel” held at Nakatu tourist farm from 24th to 26th of October 2013.
More...
Eestisse on jõudnud Põhjamaadest, Kanadast ja muudest edumeelsetest riikidest selge ametikeele liikumine. Euroopa keeltepäeval, 26. septembril 2013 toimus Tallinnas esimene selleteemaline konverents. Keeleline selgus on õilis eesmärk, eriti õiguskeele küsimustes, kui kõne all on kodaniku suhted riigiaparaadiga. Seda võib näha demokraatia vajaliku eeltingimuse või soovi korral inimõigusenagi. Üldteada on seegi, et vahutav kantseliit on saatnud üsna mitme kokkukukkunud üliriigi viimaseid tõmblusi. Teisalt on selge ka see, et igasugune oskuskeel on ja jääb tavakeele osaks ning „miski keeleline ei ole talle võõras”, nagu viitab Tiiu Erelt.
More...
Report on the conference “Uralic and Indo-European Language Contacts Conference” held on 21st of November 2013.
More...
7. veebruaril 2014 toimus Tartu Ülikoolis Eesti Keeletoimetajate Liidu ja Emakeele Seltsi koostöös keeletoimetajate elukutsepäev. Ettekandeid oli viis. Annika Kilgi meenutas toimetamise juuri, Mihkel Mõisnik kõneles keeletoimetamisest kirjastuse vaatevinklist, Helen Kõrgesaar tööst vabakutselisena, tudengid Mari-Liis Müürsepp ja Maarja Valk tulevaste keeletoimetajatena ning Jaanus Vaiksoo autorina.
More...
Report on the conference “Aeg läänemeresoome keeltes” held in Taevaskoja from 24th to 26th of October 2014.
More...
Siin on tuntud laul, korrapäraselt ümber vahetatud kirjatähtedega. Pealkirjas antud „tõlge” annab enam kui piisava võtme laulu tabamiseks ja see omakorda täielikuks muunduste tabeliks. See eesti keele peegelkeel sisaldab samu tähti, ulatuslikult samade esinemisnormidega silbilõpus ja tagasilpides. Seetõttu keele rütm ja põhiline kõla säilib enam-vähem. Erinevusi keele kõlas põhjustab eeskätt ümbervahetatavate tähtede erinev esinemissageduse muster. Raskesti hääldatavaid häälikuühendeid juhtub, ent vähe.
More...
2014. aastal oli meil võimalus käia kolmel tehisintellektikonverentsil, mis meie arust sobivad illustreerima viimaste aastate arenguid keeletehnoloogia valdkonnas, millesse meie endi töö on kuulunud. Seetõttu esitamegi muljed neist ühtse ülevaatena.
More...
Review of: Виталий М. Чернявский. Самоучитель водского языка. Vad'd'a ceele izeõpõttaja. Москва: Кнорус, 2014. 163 lk.
More...
Report on the conference “Looduse piiritlemine: märgid, lood ja tähendusökoloogiad” held at University of Tartu from 29th of April to 3rd of May 2014.
More...
Interview with Kristiina Ross by Marju Lepajõe.
More...
2012. aasta septembris toimus Ungaris VI soome-ugri rahvaste maailmakongress. Selle sündmuse järellainetusena käis ka meie meediast põgusalt läbi arusaam, et soome-ugri keelesugulus, mis liidab Eesti, Soome ja Ungari kümnete väikerahvastega Venemaal, on sattunud Ungaris rünnaku alla. Nagu sõnastas selle üks toonane Delfi artikkel, soomeugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista (Delfi 2013a). See, eesti kultuuritajus peaaegu teotuslikuna kõlav arusaam ei näi kaugeltki nii ekstreemne ungari keele kontekstis, milles esineb ohtralt turgi keelte mõjusid ja diskussioon ungari keele võimalikust seotusest turgi keeltega on sama vana kui fennougristika ise. Ka poliitilist konteksti vaadates tundub ungari keel nagu hiiglane kääbuste seas: ainus suurkeel, mille kõnelejad moodustavad üle 50 % kõigist soome-ugri keelte kõnelejatest. Kui teha meelevaldseid seoseid, oleks Ungari saatkonna sulgemine Eestis 2014. aasta septembris, Ungari üha suurenev Moskva-orienteeritus ja (miks mitte) ka soov taaskehtestada surmanuhtlus justkui loomulikud sümptomid Ungari üha suuremale mitte-soomeugrilisusele. Peab siiski nentima, et peaminister Viktor Orbani poliitikas on „ajalooline keelesugulus fakt, mitte maitse asi” (Delfi 2013b) ja pigem on selle ideoloogia hääletoruks paremäärmuslik Jobbik Magyarorszagert Mozgalom (Liikumine Parema Ungari Nimel).
More...
12. mail toimus Emakeele Seltsi värskete auliikmete Enn Ernitsa ja Lembit Vaba 70 aasta juubeli auks kõnekoosolek „Etümoloogialainel”, kus juubilaride kõrval esines ka kohanimeuurijast läti polüglott Ojārs Bušs. Ettekannete järel esitles Lembit Vaba oma äsjailmunud artiklikogumikku „Sõna sisse minek” (Emakeele Seltsi toimetised nr 73, Tallinn, 2015, 495 lk).
More...
Review of: Benita Laumane. Veju un vetru grämata. Dabas parädlbu nosaukumi latviešu valodä II. LiePA: Liepäjas Universitäte, 2015. 431 lk.
More...
In English, correlative coordinators (both…and, either…or, neither…nor etc.) are more common in written than in spoken registers; such coordinators are particularly frequent in academic prose as they provide precision that is characteristic of this register (Biber et al., 1999: 85). Correlative coordinators may connect phrases but also clauses. This paper focuses on the correlative coordinator both…and in English and its equivalents in Croatian based on the analysis of all relevant constructions found in The Penguin Dictionary of Sociology. In classes of English for academic purposes, students frequently do not recognize this type of coordinator or they interpret its element both as a quantifier. The aim of this paper is to determine to which type of syntactic unit (phrase or clause) the structures coordinated by both…and belong and to compare them to their Croatian equivalents. Moreover, the article explores the range of syntactic functions that these coordinated structures may have. Finally, it analyses the Croatian translation counterparts of the English correlative coordinator both…and as well as the syntactic and semantic differences between the coordinated structures in the two languages.
More...